Nõudepesumasinal on Eestis siiani küljes luksuseseme maine, kuid asjatundjate kinnitusel on tegu kõige ehtsama säästuseadmega.

Nõude pesemine nõudepesumasinaga kulutab nimelt vähem vett ja energiat kui taldrikute-kahvlite puhtaks nühkimine jooksva kraanivee all.

Oleneb, kes köögis on

Eesti Energia energiasäästu projektijuhi Mikk Saare sõnul kulub nõudepesumasinatäie nõude käsitsi pesemiseks 103 liitrit vett ning 2,5 kWh energiat.

Näiteks võetud 579eurone nõudepesumasin aga tarbib ühe masinatäie pesemiseks vaid 10,8 liitrit vett ning 0,99 kWh energiat.

Saare kinnitusel tasub näiteks 579 eurot maksev nõudepesumasin end ära juba 5,8 aastaga. Arvutuse aluseks on siin 280 pesukorda aastas (see on masinate testimisel kasutatav pesukordade arv), Tallinna Vee veehind 2,076 €/m³ ja Kodu 1 paketi elektrihind 0,1091 €/kWh.

Ülejäänud tööaastad – mida kallil ja kvaliteetsel seadmel peaks ikka jätkuma – on tarbija jaoks tõlgendatav juba puhaskasumina.

Odavamate pesumasinate tasuvusaeg olla isegi lühem. Näiteks 499 eurot maksva masina tasuvusperioodiks arvutas Saar 5,1 aastat.

Küll ei tule tasuvusele just kasuks elektrituru avanemisega kaasnev elektrihinna tõus.

Loomulikult mõjutab masina tasuvust ka see, kas nõusid tuleb enne masinasse asetamist kraani all loputada ja kui suure veega seda tehakse.

“Üldiselt on nõudepesumasin tõesti säästlikum kui kraani all pesemine, aga see sõltub ikkagi oludest ja sellest, kes köögis toimetab,” sõnab ka Tallinnas asuva Energia Avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer.

Ka uinununa võib tarbida

Nii mõnigi kokkuhoid võib osutada aga vaid näivaks. Nimelt on paljusid seadmeid võimalik lülitada nn uinuvasse olekusse (sleep mode), kuid nad jätkavad nad ka uinudes elektri tarbimist.

Enamgi veel: paljud seadmed kulutavad elektrit vähehaaval edasi isegi siis, kui nad on väliselt täiesti välja lülitatud, ükski tuluke ega tabloo ei põle.

USA energeetikaministeeriumi uurimisasutus Lawrence Berkeley National Laboratory on jõudnud järeldusele, et tüüpilises Ameerika kodus on umbes 40 sellist seadet.

Üheskoos võivad need aparaadid oma jõudeajal märkamatult neelata tervelt 10% majapidamise elektrikuludest.

“Ooterežiimi jäetud seadmed kulutavad 10–15 protsenti keskmise kodu elektrist,” tõdeb ka Mikk Saar. “Seega võib keskmises korteris nende arvelt aasta jooksul kokku hoida rohkem kui terve kuu jagu elektrit.”

Lawrence Berkeley National Laboratory hinnangul on peamine meetod, kuidas uinunud seadmete elektritarvet vähendada, nende füüsiline lahtiühendamine võrgust.

See ei tule mõistagi kõne alla nende aparaatide puhul, mis peavad pidevalt olema võimelised väliskeskkonnast signaale vastu võtma (häire- ja valveseadmed) või mille töö sõltub sisemise kella täpsusest.

Kuid näiteks külalistetoas asuva teleka, mis on majapidamises kuues, võiks küll stepslist välja tõmmata, annavad uurijad ehtameerikaliku soovituse.

Inimesed, kes kasutavad vannivee saamiseks elektriboilerit, jagunevad laias laastus kaheks võistlevaks koolkonnaks.

Üks leiab, et elektrikulu on kõige väiksem, kui boiler “tiksub” kogu aeg sisselülitatuna.

Teise mõttesuuna esindajad peavad targemaks lülitada boiler sisse alles vannimineku plaani tekkides, ülejäänud ajal aga hoida aparaat väljalülitatuna.

Mikk Saar selgitab, et keskmine elektriboiler kulutab pelgalt vee temperatuuri hoidmiseks 1 kWh elektrit päevas.

“Vannitamise ja duši all käimise jaoks vajaliku veekoguse soojendamine võtab samas palju aega ja selle soojendamine päevase kallima elektriga ei ole mõistlik. Juhul kui vannitoa boileri vesi on kasutusel vaid vannis ja duši all käimiseks, soovitan energia ja raha kokkuhoiu nimel vett pigem öise odavama elektriga soojendada,” ütleb Saar.

Millist masinat osta?

Kumb aga on kokkuvõttes säästlikum käitumine: kas ajada taga võimalikult hea energiaklassiga seadet või osta lihtsalt kõige väiksem ja odavam, mis näib pere vajadused rahuldavat? Nagu nõudepesumasina näitestki näha, on väga säästlikud aparaadid enamasti ka väga kallid.

“Kodumasina puhul on oluline õige suurus. Liiga suure ja pidevalt tühja külmkapi, pooltühja pesu- või nõudepesumasina kasutamine on ebatõhusam kui sobiva suurusega seadme kasutamine,” tõdeb Saar.

Lõpliku vastuse annab tasuvusaja väljaarvutamine. Seda võib paluda teha ka poemüüjal.

“Keskmise kodumasina kasutusiga on 15 aastat,” ütleb Saar.

Valides mitme seadme vahel, tulekski arvutada, kui mitme aasta jooksul kallim ja energiatõhusam (pesumasinate puhul ka veesäästlikum) mudel end ära tasuks. Seejuures võiks arvutusi teha kerge varuga, arvestades, et energia hinnad pidevalt kasvavad.

Triinu kodumasinad

Artikli autor: Alo Lõhmus (Maaleht)